1. märtsist on tööandjal võimalik saata töötaja silmade ja nägemise kontrolli ka kohustuslike tervisekontrollide vahepealsel ajal nii silmaarsti kui optometristi juurde.Foto: David Travis / Unsplash
Raha
9. märts 2021, 05:00

HEA TEADA! Nüüdsest on silmade kontrollimine ja prillide hüvitamine tunduvalt lihtsam! (2)

Kui praegu peab tööandja seaduse järgi saatma arvuti taga töötava töötaja tervisekontrolli korra kolme aasta jooksul, siis alates 1. märtsist on tööandjal võimalik saata töötaja silmade ja nägemise kontrolli ka vahepealsel ajal nii silmaarsti kui optometristi juurde. Samuti muutus tööandjale lihtsamaks prillide hüvitamine.

„Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Kui töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, hüvitab tööandja kokkuleppel töötajaga nende maksumuse.

Hüvitise suurus ja maksmise sagedus sõltub aga töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ning sellest, kas töötaja kasutab neid ka töövälisel ajal. Tööandja poolt määratud hüvitise summa peab olema piisav, et selle eest oleks võimalik prillid ka soetada. Olulise muudatusena saab tööandja hüvitada prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid maksuvabalt ka silmaarsti või optometristi otsuse/tõendi alusel.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus lubab hüvitada ka teiste lähitööd või keskmisel kaugusel tööd tegevate inimeste (nt õmblejad) prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse.

Enne hüvitamist on aga oluline, et töökeskkonna riskianalüüsis oleksid hinnatud töökeskkonnas esinevaid riskid, nende mõju töötaja tervisele ja ohutusele ning samuti ka töökohtade ja töövahendite kasutamise ja töökorraldusega seotud riskid, sh peab selguma töötaja koormus silmadele.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015) andmetel puutub 46,5% töötajatest töötamisel vähemalt veerandi tööajast kokku kuvariga.