Puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plasti, rasva, bituumeni ja kummi kustutamiseks sobib näiteks vahtkustuti. „Vaht tekitab küll niiskuskahjustusi, kuid ei riku ruumi osasid, kuhu kustutusainet ei suunata. Tänu nüüdistehnoloogiale saab valmistada ka vahtkustuteid, mis sobivad isegi elektripinge all olevate seadmete jaoks,“ ütleb Nahkur.
Puidu, paberi ja tekstiili kustutamiseks sobib vesikustuti. Sobib kasutamiseks ka ruumides, kus neid materjale ladustatakse.
Enamiku materjalide puhul sobib ABC-klassi pulberkustuti. „Sellega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaesemeid ja hiljem on lihtne jäätmeid näiteks tolmuimejaga kokku koguda. Kui aga ruumis on elektroonikaseadmed, võib pulber neid kahjustada.“
Õli, bensiini, plasti, rasva, pingestatud elektriseadmete ja juhtmete jaoks sobib süsihappegaaskustuti. „Peamine oht on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis võib oskamatul käsitsemisel tekitada külmakahjustusi. Kui seda kasutatakse kinnises ruumis, tuleb sealt lahkuda õhu hapnikusisalduse vähenemise tõttu. Jahutuse ja lämmatamise efekt on lühiajaline ja võib toimuda taassüttimine,“ loetleb Nahkur ohukohti.
Selleks, et tulekustuti oleks töökorras, tuleb seda regulaarselt kontrollida. Kui tootja pole näinud ette lühemat perioodi ja vaatlusel rikkeid ei ilmne, tuleb tulekustutit esimest korda kontrollida kaks aastat pärast valmistamise kuupäeva. Kui kustuti paikneb ruumis, kus seda võivad mõjutada vibratsioon, temperatuuri kõikumine või niiskus, tuleb kontrollida kord aastas.
Kommentaarid