Maaelu ja nii oodatud ootamatu külm ei andnud Pajuvärava talus ühtegi vaba hetke.Foto: Heidi Hanso
Heidi Hanso 9. märts 2021 17:45
Ma olen üldiselt paadunud optimist ja eluusaldaja: kõik laheneb alati kõige paremal võimalikumal moel. Lihtsalt möödunud külmalaine andis põhimõtteliselt iga päev märku, et oi, kui palju asju saab parimal võimalikul moel laheneda, kui ilmataat lõpuks parasvöötmele paraja talve teeb.

Ma olen üldiselt paadunud optimist ja eluusaldaja: kõik laheneb alati kõige paremal võimalikumal moel. Lihtsalt möödunud külmalaine andis põhimõtteliselt iga päev märku, et oi, kui palju asju saab parimal võimalikul moel laheneda, kui ilmataat lõpuks parasvöötmele paraja talve teeb.

„Kohe, kui lumi tuleb, ostan suusasaapad (suusad mul on) ja suusatan iga päev kümme kilomeetrit. Kohe, kui Koigi rabale jää tuleb, otsin uisud välja ja uisutan iga päev mitu tundi,“ rõõmustasin ma külmade ja lume saabudes nagu väike laps. Jah, lapsed… minu 10aastane piiga ja 7aastane poeg pole sellist talve näinudki, rõõmustasin ka nende pärast. Aga juba siin, artikli alguses tõele au andes pole ma suuski üleski otsinud, ammugi uisutama jõudnud, sest maaelu ja nii oodatud ootamatu külm ei andnud mulle ühtegi vaba hetke.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99