OHTLIK SULA TULEKUL: 8 soovitust, mida katuse lumekoristustööde puhul silmas pidada (1)

Majaomaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda, sest katuseräästad peavad ohutud olema igal ajahetkel. Võimaliku ohu puhul tuleb piirata inimeste ligipääsu räästaalusele alale ning puhastada koheselt nii katus kui ka räästad. Kaasomandi puhul vastutavad omanikud ühiselt ning samuti tuleb nii lumi kui jää õigeaegselt ja korrektselt eemaldada.

„Ohu puhul tuleb lumi ja jää kõrvaldada viivitamatult ja esimesel võimalusel – ei piisa pelgalt sellest, et seatakse tokid koos piirdelindiga üles ja oodatakse, et lumi ise alla kukub,“ märkis TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik. Lisaks lindiga piiramisele peab omanik tagama, et ohutsoonist arusaamine on üheselt mõistetav, ka näiteks lastele, ning inimestel puudub võimalus kogemata ohutsooni sattuda. Kui inimene saab piiretele ja ohutuslindile vaatamata ohutsoonis katuselt langeva lume või jää tõttu viga, vastutab õnnetuse eest hoone omanik.

Ohtlik ka ehitistele endile

Samuti ohustab liigne lumekoormus teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katuse või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamisvee ärajuhtimist.

Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab ka hoonete projekteerimisel ette nähtud võimalikke lisakoormusi. Üleliigse lume eemaldamisel tuleb paralleelselt jälgida, et see ei tekitaks ajutist lisakoormust, näiteks ajal, mil enne lume allaviskamist kogutakse lumi kokku ühte katuse serva.

Lume ja jää eemaldamisel soovitame järgida allolevaid nõudeid:

• katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;
• kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, tuleb katuse lumekoristustööd tellida sellele spetsialiseerunud ettevõttelt;
• katusele minnes tuleb arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad allakukkumise riski oluliselt suurendada;
• lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut;
• kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb inimeste ligipääs sellesse tsooni eelnevalt piirata;
• ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;
  lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke;
• lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada;
• lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

Ehitise omaniku kohustuste eiramisel võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Hoonetel oleva lume ja jää ohutus on heakorraküsimus ja seda kontrollivad kohalikud omavalitsused. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

Enne suurt sula tuleb katused lumest puhtaks teha

Eelnevaga nõustub ka ERGO kahjuennetuse juht Rain Tõnson ning juhib tähelepanu veel ka sellele, missugune kahju hooldamata katustest tekkida võib. „Maja- ja korteriomanikud peavad silmas pidama, et katusele kogunenud lume raskusest tekkinud kahjud ei ole tavaliselt kindlustusega kaetud, mistõttu tuleb ise valvas olla – katusele kogunevat lume ja jää seisukorda tuleb talveperioodil pidevalt jälgida ja vajadusel katus aegsasti puhastada.“

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi toob välja, et kuna iseäranis Tallinnas ja Harjumaal on erakordselt palju lund, tunnevad siinsed korteriühistud varasemast rohkem huvi, kuidas katuseid lumest puhastada ja kes aitab korraldada lume äraveo. „Võimalik, et lumest tekkinud kahjud osutuvad tänavu suuremaks kui varasematel aastatel.“

Katusele kogunenud lumest ja jääst ning kõnniteede libedusest tingitud raskeid õnnetusi on Mardi sõnul varasemalt ette tulnud ning summad, mis kannatanutele seejärel maksta tuleb, on olnud märkimisväärsed. „Tuleb meeles pidada, et lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastutab korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud,“ rõhutab Mardi.

Kes hüvitab kahju, kui jääpurikas kukub pähe või autole, loe siit!