Finantsinspektsioon hoiatab: inimesed, ärge laenake ennast lõhki!

„Paljud inimesed on mõtlematult laenu võtnud ja on nüüd hädas,“ märgib finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm ja lisab, et finantsinspektsioon tegeleb hetkel jõudsalt sellega, et nii laenuandjad kui ka laenuvõtjad oleksid vastutustundlikud ja leiaksid mõistlikke lahendusi laenude restruktureerimiseks.

„Kuna inimeste sissetulekud on vähenenud, siis sageli võetakse peale uued laenud ja laenatakse ennast lõhki. Praegu aga peaksid inimesed tegelema enda finantsalaste teadmiste täiendamisega ja võimalusel midagi kuskilt kokku tõmbama, näiteks jätma ära teatri- ja kontserdikülastused,“ täpsustab Puusaag-Tamm ja lisab, et kultuurisündmuste ärajätmist ei tahaks ta küll kellelegi soovitada, kuid kui asi on ellujäämises, tuleb teha omad valikud. 

Koolitaja ja kinnisvarainvestor Peeter Pärtel julgeb sellise soovituse aga välja käia küll, sest inimesed peaksid alati elama alla oma võimaluste. „Me ei tohiks oma sissetulekust kõike ära kulutada, sest ainult sel juhul tekivad varud, mida saame keerulisemal ajal kasutada.“ Tema sõnul on ettevõtetes praegu palju koondamisi osalt ka seetõttu, et ettevõtted viivad oma kulutused vastavusse sissetulekutega. „Seda soovitust – mitte kulutada ära kogu oma sissetulekut – on raske järgida, kui sissetulekud täiesti ära kaovad. Lahenduseks on sissetulekute suurendamine,“ selgitab Pärtel.

Laenu võtmine peab olema läbi mõeldud

Mari Puusaag-Tamm soovitab samuti sissetulekust alati võimalusel mingi osa säästa, sest kunagi ei tea, mida homne toob, aga see raha aitab ellu jääda. „Laenu võtmine peab olema läbi mõeldud. Laen ei ole abivahend,“ rõhutab spetsialist ning tõdeb, et paljudel juhtudel võetakse laenu seepärast, et soovitakse lihtsalt tarbida. „Erinevatel inimestel on erinevaid asju vaja, et õnnelik olla, aga tegelikult tuleks kõigepealt asjad enda sees hoolikalt läbi mõelda.“

Peeter Pärteli sõnul on suur tarbimissoov seotud emotsionaalse intelligentsuse ja emotsioonide kontrollimisega. „Kui me näeme midagi ahvatlevat, kas me suudame sellele „ei“ öelda. See on laenamise juures asja psühholoogiline pool ja isegi, kui inimesel on olemas finantskirjaoskus, kuid psühholoogiline pool lonkab, siis ei saagi häid tulemusi oodata,“ selgitab koolitaja. 

Mari Puusaag-Tamm rõhutab, et ka laenuandjad peavad olema vastutustundlikud. Finantsinspektsioon saatis hiljuti välja märgukirja, mis kutsub laenuandjaid ja laenuvõtjaid üles koostööle ja lahenduste leidmisele. „Selleks, et laenu võtmine oleks vastutustundlik, tuleb arvestada kõigega, mis võib laenu tagasimaksmist mõjutada.“

Õpi targalt investeerima

Kui inimene on suutnud oma teenitud tulu pealt raha säästa ning soovib seda investeerida, siis esimese asjana peaks ta investeerimise kohta rohkem teadmisi hankima – õppima. „Internetis on hakanud levima erinevad petuskeemid, kus meelitatakse inimesi oma raha investeerima. See hetk, kui inimene sinna investeerib, on enamasti viimane kord, kui ta oma raha näeb,“ hoiatab Pärtel, et kui keegi pakub sulle aastas rohkem kui 5% tootlust, siis peaks inimesel punane tuluke süttima ja tekkima küsimus – miks mulle seda pakutakse?

„Kui mingi asi on väga hea, siis miks see inimene, kes soovib laenu või investeeringut, ei pöördu selle asjaga mõne kommertspanga poole?“ tõstatab Pärtel olulise küsimuse. Petukõned on enamasti vene või inglise keeles ning juba see, et keegi proovib sulle midagi müüa võõrkeeles, võiks tunduda ohumärgina.

Kuula podcast'i siin: