Oikumeenilisi palverännakuid korraldav Age Ploom: „Palverännakutel ei osale pelgalt kristlased.”

«Palverännak on võimalus tutvuda kirikute-koguduste ja palvetamisviisidega. Samuti paikadega, kuhu muidu ehk ei satuks,» räägib oikumeeniliste palverännakute korraldaja Age Ploom.

Tänavu toimus palverännak Age (42) eestvedamisel juba kuuendat aastat. Iga kord toimub see erinevas paigas – nüüd koguneti Hiiumaal.2015. aasta Pariisi kliimakonverentsil otsustati korraldada üleeuroopaline kampaania tegemaks palverännakuid, paljud neist lõppesid lausa Pariisis. Eesti Kirikute Nõukogu otsustas koostöös Soome ja Ungari kirikute esindajatega delegeerida palverännaku Eesti Kirikute Nõukogu noortetöö nõukogule. Esindades seal Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut, mille traditsioonide hulka kuulub palverännak, tundus Agele just see projekt südamelähedane. Nii võttiski ta selle koordineerimise enda õlule.

Saared varsti otsasKoostöös ungarlaste ja soomlastega toimus esimene palverännak Setomaal. Kõnniti 15 kilomeetrit mööda tsässonaid ja loeti palveid erinevate kirikute traditsioonide järgi. «Ungarlased palvetasid vaid omas keeles, meie saime aru ainult sõnast «aamen»,» meenutab Age.Igatahes tundus igapäevaselt giidina ametis olevale naisele toona Eestimaa kagunurgas, et palverännak on vinge tulevikuplaan. Ta uuris osalejailt, kas nad on huvitatud tulevalgi aastal liituma ja kuhu järgmine võiks neid viia. Agele meenub, kuidas ühel rännakul järgmise aasta sihtkohta otsides joonistas üks proua oma kodukandi Pühajärve ümbruse kaardi ja kandis sellele kõik paigad, mida võiks teekond läbida.Kui Setomaal käis keegi välja mõtte, et läbi võiks käia kõik Eesti saared, haarati esmalt kinni sellest. Sihtkoha valiku tegemisel seatakse tingimuseks, et saarel oleks oma kogukond ja tegev kirik. Koostöös pannakse paika rada koos peatuspaikadega, kus kohalik räägiks, miks valitud peatuspaik on neile oluline, ning lepitakse kokku ka saarele olulised palveteemad. «Varsti saavad saared otsa ja siis on aeg taas mandri poole vaadata,» nendib Age.