Helilooja Peeter Vähi: „Planeet Maa – tehtud! Minu järgmine Antarktika on Kuu.“

Igatsus kaugete maade ja eksootiliste paikade järele on helilooja Peeter Vähit saatnud juba poisikeseeast peale. „Lapsepõlves oli mul gloobus öökapi peal, vaatasin seda ja fantaseerisin, kuhu tahaks minna,“ räägib ta. „Üks niisuguseid punkte, millest ei julgenud isegi õieti unistada, oli Antarktika. Kui aastakümneid hiljem asetasin lõpuks jala lõunamandri pinnale, tuli kurb tunne – unistused on justkui otsa saanud.“

Peeter Vähi on elukutselt helilooja ja elustiililt rännumees. Need kaks teekonda kulgevad üksteisega ikka miskit pidi põimudes. „Saan reisidelt sageli inspiratsiooni – ses mõttes on reisimine ja professionaalne heliloojatöö väga tihedalt seotud,“ sõnab ta. Arktika-Antarktika ekspeditsioonist on inspireeritud teos pealkirjaga „Antarctic Concerto“, viimatiselt pikalt reisilt Siberisse ja Mongooliasse sai helilooja ainet „Siberian Trinity Mantra“ loomiseks. Need on vaid paar näidet – erinevate kultuuride temaatikast innustatud teoseid on Vähil mitmeid ja mitmeid.

„Enamasti on mul kaasas mingi salvestusseade ja videovõimalusega fotokaamera, et saan nii heli kui ka pildi üles võtta,“ räägib ta. „Rahvaviiside ja rütmide katkeid ning pille, mida olen reisidelt kaasa toonud, kasutan reaalselt ka heliloomingus. Muusikalisi ideid, millega olen eksootilistel reisidel kokku puutunud traditsioonilises kultuurikeskonnas, olen püüdnud üle kanda euroopalikku konteksti.“